Iga vanem soovib, et tema laps oleks kuulekas.
Kuid mõnikord on lapsed kapriissed ja kangekaelsed.
Kuidas peaksid ema ja isa sellises olukorras käituma? Peamine reegel on jääda rahulikuks.
Rääkige sõnakuulmatu lapsega selgelt, lühidalt ja häält tõstmata.
Karjuda pole mõtet. Mõnikord on mõttekas isegi veidi vaiksemalt rääkima hakata: see psühholoogiline nipp toimib sageli.
Lapsed kuulavad vanemaid, kes näitavad üles enesekindlust.
Kuid te ei tohiks kasutada allpool loetletud meetodeid. Need muudavad olukorra ainult hullemaks.
Karjuda
Kas teie laps ei kuula, kui te vaikselt ja rahulikult räägite? Ärge hakake karjuma: see kindlasti ei aita!
Tavaliselt paneb vanemate kõrgendatud hääl lapsed veelgi hullemini käituma.
Süüdistused
Paljudele emadele meeldib öelda: “Kas sa tahad, et ma vihastan?” või “Sa lõhud kõik jälle!”
Sellised süüdistused ei pane lapsi rahunema. Lapsed, kes tunnevad ebaõiglust, muutuvad ainult ärrituvamaks.
Armastusega väljapressimine
Ärge kunagi öelge oma pojale või tütrele järgmist: “Kui sa käitud halvasti, ei armasta ma sind enam.”
Selline “hirmuga mängimine” võib vanema ja lapse vahelisi suhteid tõsiselt halvendada.
Varem loetlesime vanavanemate ohtlikud fraasid.
